Ma tahaksin vahest teha tööd "bro bono" vormis.
Aga tahaks teha seda neile, kel tõsine häda käes... või kes seda väga-väga vajaks..
Ma ei pea silmas inimest, kel on olemas kodu ja pere ning kõht on täis, vaid inimest, kelle elu on tiivad pea kohal kokku löönud ja ta ei saa enam mitte kuidagi endaga hakkama.
Äkki rahuneks ta mõistus mu laual maha ja ühel päeval on ta piisavalt elujõuline, et ise edasi liikuda?
Vat sinnamaani viib inimese mõtteviis kui tal ei ole endal lapsi ning ühel päeval tahaks millegi üle uhkust tunda - näe! Mina tegin!
