Hommikul kl 8 esimesed sõnumid. Päev tõotab kujuneda kenaks.
Teel tööle trammis vaatan paksuks söönud pesnionäre, kes vaevu-vaevu suudavad oma toidukotte vedida.
Mingil meeltesegaduse ajendil pakun ühele ka istet. Kuna aga heategu ei jää tasumata, siis tulemuseks teeb tramm jõnksatuse ja mina otsin kiljatades tasakaalu. Rahvas vahtis. Ise naeran nagu totakas.
Räägin emaga.
Mina: Häid naisi! Kle, kas hindaja käis juba?
Ema: Neljapäeval tuleb.
Mina: Khmm... varem ei tahtnud tulla või?
Ema: Noo... täna nagu pidupäev...
Ise mõtlen, et hehh... olekski ju tore. Ema saaks ka õnnelikuks. Hindaja on ju vanem meesterahvas, aga noh.. eks ema teab, mis ema teeb.
Mina: Nojahh... ma mõtlesin, et saaks kiiremini asjad paika.
Ema: Kuule, kui sa minu korteri panti paned ja ei maksa, kas siis ma jään kodust ilma või?
Mina irvitan: Nojahh....
Ema: Hille ütles et..
Mina tigedalt: Kuule, kui sa hakkad mind võrdlema Keidiga ja sellega, mis ta oma emale teinud on siis ma katkestan igasugused suhted sinuga ära!
Ema: No ära nüüd riidle siis...
Mina: Mis?! Ise sünnitab mingi värdja ja siis tuleb mind sellega võrdlema! Olen ma kunagi midagi sellist sinule teinud, mida Keidi Hillele???
Ema: Ei ei ole... Millal ma siis Tallinna elama kolin?
Mina: Heheheheee... ei koli sa midagi. Elad oma kodus Pärnus edasi... ok. Lähen tagasi tööle nüüd.
No comments:
Post a Comment