Kui ma olin 5 aastane, siis sõin iga päev ära portsu rosinaid nagu väike hamster. Rosinad muide olid vanal vene ajal ikka defitsiit küll, aga mu ema töötas kaubanduses ja oli siuke ärikas, et paljast mõttest tõusevad mul ihukarvad püsti. Aga see selleks.
Igatahes - iga hommik pani ema rosinad likku ja kui nad olid natike leos olnud, siis pidin mina omakorda neid natike külma vee all loputama ja siis nad ära sööma nagu väike hamster. Aga ühel päeval jäid need rosinad liiga kauaks likku, sest me sõime naabripoisiga kõrval aias jänesekapsaid, mida me ei tohtinud tegelt süüa, aga hamstrid on ikka üks igavene pätikari ja see tõttu see meid vist eriti ka ei kottinud. Aga see selleks.
Niisiis - kui ma ükskord nende rosinateni jõudsin, siis vaatas mulle sealt vanast vene kausist otsa selline jõle vaatepilt, et kui ma oleksin teadnud kuidas minestada, siis ma oleksin ära minestanud. Kuna mu rosinaparty oli rikutud, siis leidsin üles tikud ja läksin nendega mängima. Sellest, mis siis juhtus, aga järgmine kord.
No comments:
Post a Comment